Mis on NATO?

Valige teema ja lugege NATO kohta

1 Liikmesriigid

NATO liikmed

Kõige olulisemad tegutsejad Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis on selle liikmesriigid ise.

Praegu on 32 liiget

Sorteeri alfabeetiliselt  või  Sorteeri kuupäeva järgi

  • Albaania (2009)
  • Ameerika Ühendriigid (1949)
  • Belgia (1949)
  • Bulgaaria (2004)
  • Eesti (2004)
  • Hispaania (1982)
  • Horvaatia (2009)
  • Island (1949)
  • Itaalia (1949)
  • Kanada (1949)
  • Kreeka (1952)
  • Leedu (2004)
  • Luksemburg (1949)
  • Läti (2004)
  • Madalmaad (1949)
  • Montenegro (2017)
  • Norra (1949)
  • Poola (1999)
  • Portugal (1949)
  • Prantsusmaa (1949)
  • Põhja-Makedoonia (2020)
  • ROOTSI (2024)
  • Rumeenia (2004)
  • Saksamaa (1955)
  • Slovakkia (2004)
  • Sloveenia (2004)
  • SOOME (2023)
  • Taani (1949)
  • Tšehhi (1999)
  • Türgi (1952)
  • Ungari (1999)
  • Ühendkuningriik (1949)

NATO laienemine

NATO liikmelisus on avatud „igale Euroopa riigile, kes suudab täita käesoleva lepingu põhimõtteid ja anda oma panuse Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekusse.“

 
&nsbp;
&nsbp;
NATO kohtumiste illustratsioon

2 Põhipunktid

< >

2.1 Poliitiline ja sõjaline liit

Meie igapäevaelus on julgeolek meie heaolu põhiosa. NATO eesmärk on tagada oma liikmetele vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil.

POLIITILINE – NATO edendab demokraatlikke väärtusi ja võimaldab liikmetel konsulteerida ja teha koostööd kaitse- ja julgeolekuküsimustes, et lahendada probleeme, luua usaldust ning vältida pikas perspektiivis konflikte.

SÕJALINE – NATO on pühendunud vaidluste rahumeelsele lahendamisele. Kui diplomaatilised jõupingutused ei õnnestu, on tal võimalik võtta kriisiohje operatsioonide jaoks tarvitusele sõjalised jõud. Need viiakse ellu NATO aluslepingu kollektiivse kaitse klausli – Washingtoni lepingu artikkel 5 – alusel või lähtudes ÜRO mandaadist kas siis üksi või koostöös teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2.2 Kollektiivne kaitse

NATO lähtub põhimõttest, et rünnak ühe või mitme liikme vastu on rünnak kõigi vastu. See on kollektiivse kaitse põhimõte, mis on sätestatud Washingtoni lepingu artikliga 5.

Seni on artiklit 5 jõustatud vaid korra vastusena 11. septembri terrorirünnakutele Ameerika Ühendriikides 2001. aastal.

2.3 Transatlantiline ühendus

NATO on Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide liit. See loob kahe mandri vahele kordumatu ühenduse, mis võimaldab neil konsulteerida ja teha koostööd riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas ning viia ühiselt ellu rahvusvahelisi kriisiohjeoperatsioone.

2.4 2022 strateegiline kontseptsioon

Strateegiline kontseptsioon määratleb alliansi peamised ülesanded ja põhimõtted, selle väärtused, areneva julgeolekukeskkonna ja alliansi strateegilised eesmärgid järgmiseks kümnendiks. 2022. a esitatud strateegiline kontseptsioon kinnitab, et NATO põhieesmärgiks on liikmesriikide kollektiivne kaitse, mis põhineb 360-kraadisel lähenemisviisil ning toob välja kolm põhiülesannet – tõkestamine ja kaitse, kriisi ennetus- ja ohjamismeetmed ning kollektiivne kaitse.

 
 

3 Tegevused

< >

3.1 Otsused ja konsultatsioonid

Liikmesriigid konsulteerivad iga päev omavahel ning teevad otsuseid julgeolekuküsimustes kõigil tasanditel ja erinevates valdkondades.

NATO otsus on 32 liikmesriigi kollektiivse tahte väljendus, sest kõik otsused tehakse konsensuslikult.

Sajad ametnikud ning tsiviil- ja sõjaeksperdid tulevad iga päev NATO peakorterisse, et vahetada teavet, ideid ning aidata vajaduse korral valmistada ette otsuseid, tehes koostööd riiklike delegatsioonide ja NATO peakorteri töötajatega.

3.2 Operatsioonid ja missioonid

  • Kosovo
  • Vahemere piirkonna turvamine
  • Aafrika Liidu toetamine

NATO võtab aktiivselt osa erinevates kriisiohjamise operatsioonides ja missioonides, sealhulgas erakorralistes operatsioonides.

NATO kriisiohjamisoperatsioonid viiakse ellu vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5 või ÜRO mandaadi alusel.

3.3 Partnerlused

NATO teeb koostööd kolmandate riikidega paljudes julgeoleku- ja poliitiliste seisukohtadega seotud küsimustes. Need riigid jätkavad alliansiga dialoogi ja praktilist koostööd ning paljud annavad panuse NATO juhitud operatsioonidesse ja missioonidesse. NATO teeb koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonide võrgustikega.

Partnerriikidel ei ole samasugust otsustusõigust kui liikmesriikidel.

 Lisateave
NATO partnerluste kohta

3.4 Ohtudele reageerimise vahendite arendamine

NATO on alati olnud innovaatiline ja kohanenud, et tema poliitika, suutlikkus ja struktuurid suudaksid vastata praegustele ja tulevastele ohtudele, sealhulgas oma liikmete kollektiivse kaitse tagamiseks.

 
 

4 Põhisündmused

 

1989

Berliini müüri langemine

1991

NATO sõlmib partnerlusi endiste vastastega pärast Nõukogude Liidu lagunemist

1995

NATO algatab oma esimene suure kriisiohje operatsiooni
Bosnias ja Hertsegoviinas

2001

Suured terrorirünnakud New Yorgis ja Washingtonis

NATO tugineb esimest korda ajaloos artiklile 5 ja võtab kasutusele laiema lähenemisviisi julgeolekuküsimustele

2003

NATO juhib rahvusvahelisi julgeolekuabijõude (ISAF) Afghanistanis

 MINE MOODULISSE NATO AJALUGU

5 Tööstruktuurid

Liikmesriigid

 
Sõjaline komitee

Rahvusvaheline sõjaline personal

 
Liit-
lasvägede operatsioonid

Arendusstaabi
juhataja
 

Integreeritud sõjalise juhtimise struktuur

Vaata organigrammi