Intervjuu

See on Euroopa Liidu Nõukogu agentuur, misasutati eesmärgiga „toetada liikmesriike nende püüdlustes parandadaEuroopa kaitsevõimet kriisiohjamise valdkonnas ning toetada Euroopajulgeoleku- ja kaitsepoliitikat praegusel kujul ja sellisena,milliseks see kujuneb tulevikus”. Seega on meie ülesanne keskendudapraegustele vajadustele ning ette aimata vajadusi, mis võivadtekkida 20–30 aasta pärast.

Konkreetsemalt on agentuurile pandud neli põhilist ülesannet. Needon seotud kaitsevõime arendamise, relvastuskoostöö, Euroopakaitsepoliitika tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ningkaitsetööstuse turuga ning samuti teadusuuringute jatehnoloogialase koostöö edendamisega. See on kaunis laivastutusala, ehkki meil ei ole operatsioonidega seotud ülesandeidja meie arvamust ei küsita kaitsepoliitika ja -strateegiaasjus.

Agentuuris osalevad kõik ELi liikmesriigid peale Taani, kuna Taanion otsustanud Euroopa ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas mitteosaleda. Rahastamine toimub RKT võtmes. Sellegipoolest ei olepraegu veel tegemist kuigi suurte summadega. Käesoleva aastaeelarve on 20 miljonit eurot. Sellest jätkub töötasudeks ja uuekontori sisustamiseks ning kolm miljonit eurot jääb veelteostatavusuuringute käimalükkamiseks.

Euroopa Kaitseagentuur on kolmas nõukogu alluvuses tegutsevagentuur. Ülejäänud kaks on Lääne-Euroopa Liidust nõukogu alluvusseüle toodud ELi Satelliidikeskus asukohaga Torrejónis ja Pariisisasuv ELi Julgeoleku-uuringute Instituut.

Meie ülesehitus on mitmes mõttes teistsugune.Agentuur on väike, kuid samas on tal laiaulatuslikud ülesanded jasuures osas on ta ikkagi mõeldud kuuluma oma liikmesriikidele.Agentuuri juhib juhatus, mille esimees on Javier Solana (agentuurijuht ja seega ka minu ülemus) ja mis koosneb riikidekaitseministritest. Juhatus käib koos mitmes vormis. Mõnikord onkohal ka riikide relvastusjuhid, teinekord jällegi teadusuuringuteja tehnoloogia eest vastutavad isikud, mõnikord aga hoopis võimetearendamise juhid. Kui agentuur on täisjõus tööle hakanud, peaksjuhatus kohtuma iga kuue nädala tagant.

Peaaegu kogu meie personal on pärit liikmesriikidest, kelle jaoksme hakkame olema ühistegevuse keskus. Me kavatseme korraldadamitmesuguseid arutelusid, seminare, töörühmi ja luua muid rohkemvõi vähem ametlikke koostöövorme, et agentuurist saaks koht, kusliikmesriigid saavad teha koostööd paljudes tegevusvaldkondades.Meie organisatsiooni tugevus peitub meie tegevuselaiaulatuslikkuses, sest see annab meile võimaluse luuasünergiat.

Juuni lõpus lõpetab Lääne-Euroopa Relvastusgrupp (WesternEuropean Armaments Group – WEAG) oma tegevuse ja agentuurvõtab selle ülesanded endale. Ma loodan, et suudame erinevatesttegevuskavadest genereerida täiendavat sünergiat, kuna meielähenemine nendele on terviklikum. Relvastuskoostöö organisatsioonOCCAR (Organisation Conjointe de Coopération en matièred'Armement) on valitsustevaheline organ, kuid see ei kuuluEuroopa Liidule. Sellel on ainult kuus liiget ja see tegutsebüksnes programmide varustusagentuurina. Nii näiteks võttis OCCARhiljuti üle A400M õhutranspordi programmi juhtimise. Seejuures onOCCARi ülesanne hallata suhteid tööettevõtjatega, tagamaks etõhusõidukid tarnitakse õigeaegselt ja kokkulepitud hinna eest. Meieteeme oma töö ära enne, kui OCCAR tegutsema hakkab. Meie ülesanneon püüda kannustada üksmeele leidmist kaitsevõimealastesprioriteetides ning seejärel töötada välja ettepanekuid, esitledaideid ning siis omakorda teha tööd konsensuse saavutamise nimeledasiseks koostööks. Ehk tulevikus hakkame ka ise tegelemaprogrammide juhtimisega. Praegusel kujul näen ma meie rolli siiskiOCCARi täiendavana. Loodetavasti hakkame välja töötamakoostööprogramme, mida OCCAR saab juhtida. Ehkki keegi ei olekohustatud programmide juhtimiseks OCCARi poole pöörduma, oskabOCCAR seda hästi ja on ilmselt valmis seda tööd vastuvõtma.

Praegu on meid 30, kuid kui me lõpetame selsuvel esialgse töölevõtmise, on meid kokku 77. Agentuuril on neliosakonda, mis vastavad meie neljale põhiülesandele: kaitsevõimearendamine; teadusuuringud ja tehnoloogia; relvastus ning tööstusja turg. See ei tähenda aga, et inimesed, kes töötavadteadusuuringute ja tehnoloogia osakonnas, tegutsevad kitsaltteadusuuringute ja tehnoloogia-alaste ülesannetega. Suurema osaajast hakkavad nad töötama integreeritud projektirühmades. Kui mehakkame mingi küsimusega tegelema, määrame projektijuhi ja seepaneb kokku ühisrühma kõigi nelja osakonna inimestest. Me leiame,et ainus viis meie ees seisvaid ülesandeid lahendada – ja meil onkäesoleval aastal neli tähtsat projekti –, on teha sedakompleksselt, kõigi nelja valdkonna ekspertekaasates.

Meie esmane prioriteet on kõige muueeltingimus: saada agentuur tööle, võtta tööle töötajad ja kolidauude kontorisse. Me peame tegelema ka enda tutvustamisega. Huviagentuuri vastu on küll tohutu, kuid selle mõte ei ole veel pärisarusaadav. Me peame paremini tuttavaks saama iga oma partneriga, stkõigi 24 liikmesriigiga. Samal ajal on meie selle aasta tööplaanisneli suurt programmi: Euroopa relvastusturg; juhtimis- jasidesüsteemide (C3) uuring; soomusmasinad ja mehitamataõhusõidukid.

Me oleme lausa sunnitud uurima Euroopa kaitsetööstuse turgu, sestkomisjon avaldas eelmise aasta septembris selle kohta roheliseraamatu. Kuid ma võin öelda, et me oleme selles valdkonnas juba edusaavutanud. Kaks nädalat tagasi toimus agentuuri juhatuse koosolek,kus kõik liikmesriigid leppisid kokku, et aasta lõpuks jõutaksekokkuleppeni kaitsetööstuse turul toimuva konkurentsi elavdamisekohta. Seepärast veedame käesoleva aasta seda küsimust uurides jaarutades, et jõuda vähemalt alguses millegi ilmselt vabatahtlikumittesiduva valitsustevahelise tegevusjuhise sarnaseni, millegakõik 24 liikmesriiki loodetavasti ühinevad. Sõjalised hanked onEuroopa siseturueeskirjade täitmisest üldiselt vabastatud. Kui mesuudame aasta lõpuks esitada veenva kava hankemenetluste avamiseks,on see tohutu samm edasi. See aitab muuta ka Euroopakaitseinvesteeringuid tasuvamaks.

Juhtimine ja side (C3) on operatsioonides alati raskusivalmistanud. Praegu töötame koos ELi sõjalise staabiga ühise C3uuringu kallal. See valmib mais ja peaks meile andma kolm-nelieesmärki edasiseks tegevuseks. ELi Bosnia ja Hertsegoviinaoperatsioonide najal võib nendele tulevikus lisanduda veelgikoostöövaldkondi. Satelliitside on samuti sisuliselt võimetegaseotud valdkond, kus eurooplased saaksid rohkem ära teha, kui sedaüheskoos analüüsida ja ühiseid lahendusi välja töötada.

Paari-kolme aasta pärast määratletakse esmaseid eesmärke ühisejulgeoleku- ja kaitsepoliitika toetamiseks vajalike võimeteteadusliku analüüsi baasil. Kuid alustuseks valisime mehitamataõhusõidukite ja soomusmasinate teema, mis on huvipakkuv koguEuroopa perspektiivist. Paljude riikide meelest on mehitamataõhusõidukid uus ja oluline valdkond ning seetõttu investeerivad nadoma uurimisprogrammidesse. Kui aga riigid koostööd ei tee, kannatabnende programmide lõpptoode ühilduvuse ja praktilise kasutuseseisukohast. Tõenäoliselt tuleb see nii ka kallim. Meie eesmärk onkoostada täpne pilt kogu Euroopas toimuvast. Seejärel esitame selleanalüüsi oma juhatusele ja vaatame, kas liikmesriigid on olukorragarahul. Kui nad seda ei ole, teeme oma ettepanekud olukorraparandamiseks ja niisamuti soomusmasinate projektipuhul.

On tehtud ettepanekuid suure julgeolekualaseteadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmi kohta. Formaalseltpeame aga tegema selget vahet julgeoleku- ja kaitsealaseluurimistööl. Kaitsealaste uuringute eest vastutavad kaitseministridja selle jaoks ettenähtud raha tuleb kaitse-eelarvest.Julgeolekualaseid uuringuid võib rahastada komisjon. Selleleformaalsele eristusele vaatamata on paljud arendatavad tehnoloogiadja uurimistöös osalevad ettevõtted ühed ja samad. Konks on selles,kuidas hoida seda formaalset eristust ja samal tagada, et elluviiakse kõige asjakohasem uurimisprogramm. Me peame komisjonitegemisi teadma, et ei juhtuks nii, et me maksame ühe ja samauuringu eest kaks korda. Ja me peame uurimistöö tulemusi jagama.Võimalik on seegi, et mõnda agentuuri huvitavat projekti rahastabkomisjon.

Ma ei tea, kas kaitseplaneerijate jaoks onkunagi olnud praegusest raskemat aega. On ju kahekordne katsumusminna üle territoriaalkaitselt välisoperatsioonidele ning samalajal kaasa minna tehnoloogilise revolutsiooniga, mis viib meidsõjapidamises industriaalajastust infoajastusse. Euroopas näitekson metalli liiga palju. Samas on meil liiga vähe võimeid:jätkusuutlikkust, siirmisvõimet, mobiilsust jakoostegutsemisvõimet. Paljud neist on seotud uute jälgimis- jasidesüsteemidega, mille tehnoloogia tsiviilvaldkonnas kiirestiedasi areneb. Just sedasorti suunamuutusele me peamegi riikeõhutama. Aga et meie agentuur on väike ja tagasihoidliku eelarvega,peame toimima südametunnistuse ja katalüsaatorina.

Me oleme suutelised pakkuma haruldaselt täpseid analüüse koguEuroopa kohta. Nendega saame loodetavasti ikka ja jälle pöördudaoma liikmesriikide poole, et olukorda selgitada ning küsida, kasnad on sellega rahul. Kui neile asjade seis ei meeldi, teemeettepanekuid olukorra parandamiseks. Lõpuks jääb 24kaitseministrit, kes peavad Euroopa mõõtme arvestamiseks omavahelkokku leppima oma riikide plaanide ja rahastamise muutmises. Mausun, et see võib teoks saada ja saabki, sest praegu on agentuurilsuur poliitiline toetus.

Tegelikult just tänu liikmesriikidest pärittöötajatele saamegi mõju avaldada. Ükskõik kui targad ja leidlikudme ka ei oleks, ei suudaks me liikmesriikides jääd murda, kui meneile ainult teataksime, mida arvame, nii et nad peaksid iseotsustama, mida selle arvamusega peale hakata. Oleme alustanudpikka teed, mida meie, st agentuur ja liikmesriigid, peame käimaüheskoos. Agentuurina on meile pandud ülesanne koostadategevuskavasid, kuid me oleme edukad üksnes juhul, kui me suudameliikmesriike kaasa haarata ja tagada, et nad jäävad meiega. Kõikmeie töö viljad kuuluvad neile.

Vastupidi. Meil on juba olemas Euroopajulgeoleku- ja kaitsepoliitika ning Euroopa julgeolekustrateegia,milles on selle poliitika mõte selgelt määratletud. Agentuur loodiselleks, et võimaldada Euroopal viia julgeolekustrateegiat ellu.Julgeolekustrateegias on aga kirjas, et kui Euroopa tahab kanda omaosa ülemaailmse julgeoleku tagamises, siis on tal selleks vajavahendeid. Praegu tal neid aga ei ole ja seetõttu ei saa ta omaülesannet täielikult täita. Agentuuri ülesanne on püüda leida needvahendid, võimed ja infrastruktuur või teisisõnu täita lõhe sellevahel, mida Euroopa praegu suudab ja mida ta tahabsuuta.

Seda on veel vara öelda. Mõned mehhanismid onsiiski juba olemas. Koos käib näiteks NATO-ELi sõjaliste võimeterühm. Mina osalen seal esimest korda aprillis. Samuti kujutameette, et kutsume aeg-ajalt oma juhatuse koosolekutele NATOpeasekretäri ja tema abisid. Kuigi see ei ole veel otsustatud,võidakse agentuurile anda ka WEAGi endine koht riikiderelvastusjuhtide konverentsil. Need on mõistagi ametlikud sidemed.Kuid ma arvan, et praktikas on dubleerimise vältimiseks kõigeparemad ikkagi mitteametlikud sidemed. Ma olen meie selleaastasttööprogrammi juba arutanud John Colstoniga (NATO peasekretäri abikaitsepoliitika ja -planeerimise küsimustes) ja MarshallBillingslea’ga (NATO peasekretäri abi kaitseinvesteeringuteküsimuses), et küsida nende arvamust ja olla kindel, et me neilesimestel kuudel üksteisele jalgu ei jääks.

Mõningane koostöö on plaanis küll. NäiteksNorrale ja Türgile pakume halduskokkuleppeid, mis annavad neileselge ettekujutuse agentuuri tegevusest. Nii saavad nad soovikorral paluda enda kaasamist, kui liikmesriigid plaanivad mõneprojekti jaoks jõudusid ühendada. Taaniga on teine lugu jahalduskokkulepet kavas ei ole, kuna Taani on ELi riik, kes on iseotsustanud ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast kõrvalejääda.

Selles valdkonnas on olulisi transatlantilisiküsimusi. Kuid pall on ka suuresti USA käes. Tegelikult piirab USAise tehnoloogia voogu üle Atlandi ja takistab Euroopa ligipääsu omaturgudele, erinevalt sellest üsna vabast pääsust, misameeriklastele on antud Euroopa turul. USA kulutab kaitseleoluliselt rohkem kui Euroopa ja suhtub seepärast nendesseküsimustesse jõupositsioonilt. Kui eurooplastele see ebavõrdsustehnosiirde ja turulepääsu küsimuses ei meeldi, siis oleks kõigetargem investeerida Euroopa kaitse tehnoloogilise ja tööstuslikubaasi tugevdamisse, et neid küsimusi oleks võimalik kummalgi poolAtlandit arutada võrdsematelt alustelt. Selleks tuleb üle saadakillustatusest ja süvendada konsolideerumist, et Euroopas kaitsesseinvesteeritud mitte just väikesed summad oleksid asja eestkulutatud. Kuid see töö on pikaajaline. Mis puudutab USA pääsuEuroopa turule, siis selles osas ei muuda agentuur midagi. See onküsimus, mille suhtes agentuuri 24 osalise hulgas on põhimõttelisierimeelsusi. Seetõttu ma kahtlustan, et agentuuri juhatus otsustabselles küsimuses mitte kokku leppida.

Ma vähemalt loodan seda. Ma olen veendunud,et Euroopa kaitsetööstus vajab suuremat konsolideerumist. Selles onka alates 1990. aastatest üldiselt üksmeelel oldud ning viimastelaastatel on tehtud ka päris palju edusamme nii mõneski valdkonnas,näiteks selles, mis puudutab kosmoseteemat. Muudes valdkondades,näiteks maa- ja mereväe puhul, ei ole konsolideerumist veeltoimunud. Ma usun, et nii majanduslikus kui ka operatiivses mõtteson äärmiselt oluline, et me neis valdkondades rohkem koostöödteeksime. Kuid nagu paljude selliste küsimuste puhul, saab agentuurabiks olla vaid nõuandja ning analüüsijana.

Üks osa meie käesoleva aasta tööprogrammiston esitada aasta lõpuks juhatusele mõõdikud, mille alusel meie töödhinnata. Need mõõdikud näitavad ühekorraga nii liikmesriikide kuika agentuuri tegevuse tulemuslikkust. Mõõdikud, mida mina silmaspean, on näiteks finantseesmärk investeerida kasvav osa Euroopakaitsealasest teadus- ja tehnoloogiarahast ühisel alusel, aga kamidagi, mis põhineb NATO poolt kasutusele võetud jõudude„kasutatavuse” kriteeriumil.