Intervjuu

Koos töötamine on tegelikult üsna lihtne.Seda tänu nii kümneaastasele koostööle NATO rahupartnerlusprogrammiraames kui ka meie kogemusele Bosnias ja Hertsegoviinas, kuhuRootsi saatis 1990. aastatel 12 pataljoni. Kosovos oleme me koostöötanud juba viis aastat. Kõige olulisem on see, et kõigilsõjaväelastel, olgu nad NATO riikidest või mujalt, on sarnaneväljaõpe ja nad jagavad samu väärtusi. Seetõttu on kogemus ülimaltpositiivne.

Minu suurim väljakutse on seesama, millegaseisavad silmitsi kõik sõjalised ülemad, olgu nad partnerriikidestvõi NATO liikmesriikidest. Küsimus on, kuidas saavutada parimtulemus kaheksast riigist pärit sõjaväelastega, kellestkeskregiooni mitmeriigiline brigaad koosneb. Seega, kuidas tehamitmerahvuselisusest tugevus ja mitte nõrkus.

Ülimalt tähtis on staabiprotseduuride jakommunikatsioonisüsteemide ühtlustamine. Noorte sõjaväelaste,allohvitseride ja mitmerahvuselisi operatsioone juhtivateohvitseride väljaõppe seisukohalt on kõige olulisem keeleoskus.Kõik asjaosalised peavad suutma ladusalt inglise keelessuhelda.

Rahuvalvaja peab olema õiglane, kindlameelneja sõbralik. See kehtib rahuvalveoperatsioonide kõigi tasemetekohta. Kohalikud peavad tundma, et rahuvalvaja on sõbralikkoostöövalmite inimeste vastu, kuid karm nende vastu, kes koostöödteha ei taha. Sel juhul austavad rahuvalvajaid nii kohalikudinimesed kui ka teised sealsamas töötavad rahvusvahelisedorganisatsioonid. See on missiooni edu pant. Need põhiomadused ontegelikult lihtsalt hea sõjaväelase omadused. Head sõjaväelastaustavad kõik osapooled.

Need erinevused ei tulene rahvusest. Üldiseltaustavad kohalikud elanikud, olgu albaanlased või serblased,ühtviisi nii partnerriikide kui ka NATO riikide sõjaväelasi.Sellegipoolest tahaksin välja tuua ühe erandi sellest reeglist. Omaetnilisest päritolust sõltumata suhtuvad tavalised, ausad inimesedrahuvalvajatesse positiivselt, kriminaalne element ja poliitiliseltdestruktiivselt meelestatud inimesed on aga meie vastu vaenulikud.See võib olla hea märk, kuivõrd see näitab meie headtööd.

Kõigi rahuvalvajate ja eriti juhtivatelkohtadel olevate isikute jaoks on ülimalt oluline uurida konfliktitagamaid ning piirkonna ja elanike ajalugu. Selles osas on mul suureelis, sest ma juhtisin 2000. aasta suvel siin Rootsi pataljoni javõin toetuda sellele kogemusele. Loomulikult ei ole lahinggrupiülema töö sama, mis brigaadikindrali oma, kuid minu varasemkuuekuuline teenistuskord on praeguse töö seisukohalt osutunud vägakasulikuks. Samuti on väga oluline osa headel nõunikel. Enne kui maKosovosse tagasi tulin, hoolitsesin ma selle eest, et mindümbritseksid väga pädevad inimesed.

Minu ülesanne on kaitsta kõiki rahvusi,inimesi ja organisatsioone ning igaüht ja üldse kõiki ja kõike, mison ohustatud. Mul ei ole mingit statistikat selle kohta, kui paljuaega me ühele või teisele kogukonnale pühendame. Igal juhul töötameme neis küsimustes koos politseijõududega. Julgeolek on olulinetegur, mida potentsiaalsed tagasipöördujad arvestavad, kui nadotsustavad, kas tulla tagasi või mitte. Kuid see ei ole ainustegur, tagasipöördumine sõltub paljudest asjaoludest korraga. Vägatähtis on näiteks majanduse olukord. Meie toetame kõiki, kessoovivad tagasi pöörduda, ja selleks püüame luua võimalikultturvalise keskkonna.

Võrreldes praegust situatsiooni kolme aastataguse olukorraga, ei näe ma mingit muutust KFORi populaarsuses.Kuni me hästi hakkama saame, ei ole muutusi ka ette näha. Lõplikpoliitiline lahendus Kosovos muudaks minu töö tõenäoliseltkergemaks. Samas tuleb kõigil aru saada, et see protsess võtabparatamatult aega, kuna Kosovo arvukate probleemide lahendamine onülimalt keeruline. Oma meestele ütlen, et meie ülesanne on töötadaturvalise keskkonna nimel ning loota, et see toob kaasa kapoliitilise lahenduse.

Ma tahaksin rõhutada kaht asja. Esiteks meiepikaajaline rahuvalvekogemus. Rootsi on osalenudrahuvalvemissioonides alates 1940. aastatest ja Rootsi rahuvalvajadon hankinud kogemusi nii Kesk-Idast, Küproselt ja Kongost kui kaBosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost. Me oleme uhked omarahuvalvetraditsioonide üle ja teadmiste üle, mida meil KFORilepakkuda on. Teine asjaolu on Rootsis kehtiv ajateenistuse süsteem.Meie väljaspool riiki asetsevad väed koosnevad konkreetsesmissioonis osalemiseks soovi avaldanud inimestest, kes on saanudajateenistusele vastava väljaõppe. Sel viisil toob iga Rootsisõjaväelane KFORi-taolistesse operatsioonidesse kaasa omatsiviiloskused: meie hulgas on õpetajaid, torulukkseppi,politseinikke ning paljude muude elukutsete esindajaid. Sellisedmittemilitaarsed oskused on rahutoetus- ja rahuvalveoperatsioonidesväga kasulikud, eriti kui meil tuleb teha koostöödtsiviilisikutega.

Enne Kosovosse tulemist pidime selleksmissiooniks väga hoolikalt valmistuma. Reaalses koostöös NATOvägedega oleme saanud tundma õppida alliansi töömeetodeid japraktilisi protseduure ning ka seda, kuidas toimub NATOoperatsioonide planeerimine. NATO raames või mis tahes muuspaljurahvuselises keskkonnas töötades tekib võimalus võrrelda endteiste sõjaväelastega. See ei ole mingi võistlus, vaid pigemkonstruktiivne ja positiivne info- ja arvamustevahetus. Rootsiohvitserina leian ma nii isiklikult kui ka ametnikuna, et see onsuurepärane kogemus. NATO poolt on mind tublisti toetanud nii minuülemus kindralleitnant Holger Kammerhoff kui ka KFORi keskpiirkonnamitmeriigilise brigaadi kaheksa riigi sõjaväelased.

Mitmesugused Rootsis tehtud avaliku arvamuseuuringud, nagu näiteks Gallup, näitavad, et enamus rootslasi eisoovi NATOga ühinemist. Samas ei ole uuringutel kunagi küsitud,kuidas rootslased suhtuvad sellesse, et Rootsi teeb NATOgakoostööd. Olen siiski kindel, et suurem osa rootslasi toetab NATOgatehtavat koostööd nii rahupartnerlusprogrammi raames kui karahuvalvemissioonides siin Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas ningedaspidi võib-olla muudes paikades. NATO struktuuris eri riikiderelvajõududega, inimestega ja organisatsioonidega koos töötamiseston meil palju õppida. Olen kindel, et saame jätkata osalemistühises rahvusvahelises jõupingutuses. Kas Rootsi võib kunagialliansiga ühineda, on poliitiline küsimus. Seda tuleb küsidamõnelt poliitikult, kes on pädevam vastama.