Intervjuu

Minu jaoks on ümberkujundamine nüüdisaegsetehnoloogia ja uuendusliku mõtlemise abil kõikide olemasolevatevõimete, teadmiste ja oskuste ühendamine selleks, et luuavalmisolek võimalikult tõhusaks ja võimalikult kiireks sõjalise jõukasutamiseks. See tähendab, et tegutseda tuleb nii targalt jaläbimõeldult kui võimalik. Selle saavutamiseks peame kasutama kõikimeie käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas kontseptsiooniarendus,kaitseplaneerimine, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine,eksperimenteerimine, kogemustest õppimine ja haridusküsimused. Kuitahta jõuda kõige kiiremini tulemuseni, tuleb selle nimekirjaetteotsa panna uuenduslik mõtlemine.

Me oleme mõtelnud ümberkujundamise sisu üle ning usume, et sellenijõudmiseks tuleb täita kolm eesmärki. Nendeks on: otsuste tegemisetõhustamine, seostatud tegutsemise sünergiline toime lahinguväljalning ühine siirmisvõime ja jätkusuutlikkus. Kui me selle saavutame,siis on meil ka ümberkujundatud vägi olemas. Nende eesmärkidenijõudmiseks on loodud viis integreeritud projektirühma (integratedproject teams – IPT), kes tegelevad seitsme ümberkujundusevaldkonnaga. Nendeks on tegevustõhusus, ühendmanöövrid,laiapindne tsiviil-sõjaline koostöö, parem informeeritus,võrgupõhised võimed (millesse osaliselt koondub kogu meietegevus), ekspeditsioonioperatsioonid ja lõimitudlogistika. IPTd töötavad organisatsiooni kõikide tasemete jaüksustega, mistõttu see tegevus on tõeliselt mitmemõõtmeline.

See on võtmeküsimus. Esmalt tulebümberkujundamisele ruumi teha. See tähendab, et loobuda tulekssellest, mis on nüüdisaegsel lahinguväljal kasutu. Loobudesmittevajalikust leiavad riigid loodetavasti võimalusi investeeridavõimetesse, mis on vajalikud nende relvajõudude ümberkujundamiseks.Puudujääkide vähendamiseks alliansi sõjalistes võimetes peavadvalitsused tegema mitmeid raskeid otsuseid. Alliansi toetamiseksvõivad liikmesriigid kaaluda ka spetsialiseerumist nišivõimetele.Meiegi püüame riike julgustada seda teed valima ja vastavaidvõimeid arendama.

Ümberkujundamiseks on vaja omavahel sidudaeri tehnoloogiaid ning see on kindlasti suur väljakutse. USA eelisrelvajõudude ümberkujundamisel seisneb selles, et tal on võimalikparemate tulemuste saavutamiseks kasutada mitmeid juba endavalduses olevaid tehnoloogiaid. Neid tehnoloogiaid liites võib USAoma võimete mõõdupuu tõsta väga kõrgele. Kuid Euroopa Liidul jaKanadal on ka enamus neid tehnoloogiaid olemas, mistõttu peaksolema võimalik seada endale samasuguseid eesmärke kui ameeriklasedning jõuda nende eesmärkide saavutamisel sama kaugele kuiameeriklased. Tehnosiire ühelt riigilt teisele või üle Atlandi onsuur poliitiline küsimus. Kuid me avaldame survet, et sedaprotsessi lihtsustataks. Selle juures ei saa me siiski eirataressursside küsimust ja USAs on kaitse otstarbeks rohkem rahasaadaval kui teistes riikides.

Ümberkujundus- ja arendusjuhatus on teinudtublit tööd mitme eri algatusega ning teinud seda uut moodi.Näiteks kaitseplaneerimissüsteemi ülevaatus ja selle muutmine, s.okogu probleemistik, millega me praegu rinda pistame, on suunatudkümne aasta kaugusele tulevikku, isegi veelgi kaugemale. Erinevaltvarasemast, kui allianss keskendus lühemaajalistele plaanidele,tegeleme praegu pigem võimenõuetega, mida NATO vajab kaugemastulevikus. Koostasime NATO võrgupõhiste võimete analüüsi, miskirjeldab põhimõtteid, mille alusel on võimalik selgitada väljaalliansi võrgupõhiste võimete tulevikuvajadusi. Kuigi tegemist onvaid valdkonda üldiselt kirjeldava dokumendiga, toob see esileküsimused, millega allianss peab tegelema, et võrgupõhiseid võimeidsaavutada. Olulisem siinjuures on juba olemasolevate süsteemidekasutamine ja võrgustikeks ühendamine, ilma et oleks vaja teha uusiinvesteeringuid. Meie jaoks on NATO võrgupõhine võimekus suurestituleviku sõjaliste võimete arendamise alusmüüriks. Investeeridesvõrgupõhistesse süsteemidesse, on võimalik vähemate kulutustegasaavutada parema tulemuse.

Me tegeleme ka palju eksperimenteerimisega. See tähendab näitekska NATO sõbralike jõudude jälgimissüsteemi katsetusi Afganistanis.See jälgimissüsteem suurendab oluliselt teadlikkust olukorrastlahingutandril ja aitab vähendada sõbraliku tule intsidente.Süsteemi katsetused on tegelikult juba lõppenud ning süsteemiolemasolu on muutunud operatsiooni võimenõudeks. Me oleme tegelnudlogistika jälgimissüsteemiga, aga ka uurinud, kuidas oleks võimalikedastada otsusetegijatele järjepidevalt seostatumatinformatsiooni.

Haridusküsimustes on Ühendsõjakeskuse loomine Norras Stavangerisavardanud meie võimalusi isikkoosseisu väljaõpetamiseksoperatsioonide tasandil, mis on alliansi jaoks uus kogemus. Meoleme selleks, et haridusprotsessis kasutada eri valdkondadespetsialistide kogemusi, loonud nn mentorite võrgustiku. Me olemelaiendanud kogemustest õppimise protsessi ja parandanud NATOvõimepakettide koostamise meetodeid. Varem võttis võimepaketikoostamine aega üle kahe aasta. Me oleme protsessi täiustanud jakiirendanud. Me vaatame, kas kõik eri aegadel alustatud projektidon NATO jaoks 2005. aastal niisama vajalikud kui näiteks 1990.aastal. Me töötame ka selle kallal, et tuua areenile riikide pooltpakutud tippkeskused.

Tehtud on ka palju kontseptuaalset tööd. Koostöös operatsioonideväejuhatusega koostasime dokumendi “Strateegiline visioon”(Strategic Vision), milles käsitletakse ümberkujundamiseväljakutseid. Praegu kirjutame selle järjena “Liitlasteühendoperatsioonide kontseptsiooni” (The Concept of AlliedFuture Joint Operations). See kasvab välja “Strateegilisestvisioonist” ja selles uuritakse, kuidas liitlased saaksidoperatsioonides paremini rakendada ühendvägede põhimõtet. Me olemeloonud kontakte tööstusega, et ümberkujundamise edendamiselrakendataks selle oskusi ja teadmisi. Ülesanne õpetadaoperatsioonide tasandil välja Iraagi ohvitsere on selline, millestümberkujundus- ja arendusjuhatuse loomispäevil ei oleks osanudmõeldagi. Me oleme näinud palju vaeva, et töötada väljatulemuspõhine planeerimine tuleviku operatsioonide jaoks, millekäigus tuleks jõuda soovitud strateegilise eesmärgini või saavutadatulemus kõikide sõjaliste ja mitte-sõjaliste hoobade ühistoimeabil.

Ümberkujundus- ja arendusjuhatus mõjutab üha enam NATOümberkujundamist. Edasimineku kiirus ja tõsidus on muljetavaldavning me jätkame tööd tulevikuks paremini ettevalmistatud NATOnimel. Palju on juba tehtud, kuid ma olen kindel, et palju rohkemon veel teha. Ja nagu ütleb sõna “ümberkujundamine” meie nimes, onsee protsess pidev.

Päris palju on juba saavutatud, kuid sedavõiks olla rohkem, kui organisatsioon oleks täielikult mehitatud.Me ei ole veel saavutanud oma esialgset tegevusvalmidust, rääkimatasiis lõplikust. Seetõttu ei ole meil veel nii palju tööjõudu, etsaaksime tegelda sellega, millega soovime või mida meilt nõutakse.Töö partneritega on see valdkond, kus töötajate puudus kõigeteravamalt tunda annab. Sellegipoolest on parterriikidelekaitseplaneerimisalase abi andmine ja vastavate neile mõeldudharidusprogrammide edendamine meie jaoks väga suuretähtsusega.

Me kasutame selleks kahte omavahel seotud vahendit:rahupartnerlusprogrammi planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PARP)ja koostööprogramme. PARPi raames toetame partnereidkaitseplaneerimisel nii nagu liitlasi, aidates kindlaks teha, miskaitsereforme nii poliitilisel kui ka sõjalisel tasandil oleksvaja. Sõjaliste struktuuride ja võimete ümberkujundamisesuunamiseks tegeleme ka partnerluseesmärkidega. Et valmistadapartnereid ette NATO liikmestaatuseks, korraldame koostööprogrammiraames arvukalt igasuguseid üritusi – kursusi, väljaõppeprogrammeja seminare. See on muidugi rahutagamisnõukoguotsustada.

NATO Kooli Oberammergaus ja NATOKaitsekolledžit Roomas seob see, et mõlemad õppeasutusedkeskenduvad üksikisikute väljaõpetamisele ja teevad seda vägamitmes valdkonnas. Ühendsõjakeskus keskendub seevastuoperatsioonitasandi väljaõppele ja eri meeskondade juhendamisele.Minevikus teostas NATO oma sõjalise võime saavutamiseks paljukollektiivset väljaõpet, kuid see ei ole kunagi tähendanud otseseltõpetamist. Me ei ole kunagi varem operatsioonile saadetavaidjuhtimisstruktuure enne operatsiooni kokku kutsunud jaspetsiaalselt välja õpetanud. Ühendsõjakeskus täidab seeganiširolli. Sellel meetodil oleme valmistanud ette juba kolm viimastkoosseisu juhtivohvitsere, kes on saadetud ISAFi operatsioonileAfganistanis. Nad tõid oma staabikoosseisu Stavangerisse ningläbisid seal kahenädalase intensiivkursuse, et saavutadaoperatsioonil osalemiseks vajalik valmisolek.

Stavangeris on väljaõppel olnud ka NATO reageerimisjõudude (NRF)ülemad ja juhtimismeeskonnad, et keskendunult valmistada end etteeesseisvateks ülesanneteks. See on täiesti uus areng. Ma lähenisegi nii kaugele, et nimetan Ühendsõjakeskust üheks esimeseksümberkujundus- ja arendusjuhatuse töö tulemuse kroonijuveeliks.Ühendsõjakeskus tegeleb osaliselt ka eksperimenteerimisega, sedaeelkõige konfrontatsiooni ja kollaboratsiooni analüüsi valdkonnas.Selle eesmärgiks on selgitada välja, kuidas saaks ülemaid ja nendestaape kõige tõhusamalt ette valmistada läbirääkimisteks eri tüüpiosapooltega konkreetsetes konfliktides.

Ühendvägede Väljaõppekeskus Bydgoszczis on veel lapsekingades. Meoleme alles hiljuti lõpetanud läbirääkimised Poolaga, et nendeterritooriumil võiks asuda NATO peakorter. Selle keskusenišivaldkond saab tulevikus olema osaväetasandi väljaõpe, etvõimaldada kolme väeliigi osavägedel paremini kohanedaühendoperatsioonide keskkonnaga.

Me sooviksime, et ÜhendkogemusteAnalüüsikeskus oleks võimeline analüüsima operatsioonitandriltoimuvat ning sellest tulenevad järeldused kohe ka vajalikeparanduste tegemisel rakendama. Keskus peaks tegelema rohkema kuiprobleemide väljaselgitamisega. See peaks suutma analüüsitudkogemused nii kiirelt lahendusteks pöörata ja rakendada, etsuudaksime oma võimeid ja tegevusreegleid veel operatsioonitoimumise ajal muuta. Varem organiseeris NATO õppusi, vaatasmissuguseid vigu nendel õppustel tehakse, lahkus siis ja analüüsisneid vigu, kirjutas huvitavaid aruandeid ning vormistas tulemusealles kaks aastat pärast õppuse toimumist. Kaasajal ei ole sellelmõtet. Me peame vigadest õpitut suutma rakendada nii jubatoimuvates operatsioonides kui ka väljaõppe- jaharidusasutustes.

Ühendkogemuste Analüüsikeskuse töötajad on ka Afganistanis jaIraagis, et selgitada välja probleeme, mis nendel operatsioonidelon tekkinud. Kuna NATO alustas operatsioone väljaspool omaterritooriumi ainult kaks aastat tagasi, on seal päris palju veelõppida. See kehtib näiteks vägede moodustamise ja strateegilisetranspordi kohta, kui nimetada vaid kahtevaldkonda.

Ümberkujundus- ja arendusjuhatus vastutabiraaklaste väljaspool riiki toimuva väljaõppe eest. Novembriskorraldasime väljaõppeprogrammi Ühendsõjakeskuses Stavangeris jadetsembris NATO Koolis Oberammergaus. Nõnda on meie süsteemis õpetsaanud juba ühtekokku 22 vanemametnikku. Stavangeri kursuselõpetati kõrgema tasandi juhtidele ja kindralitele, kuidas tegutsedaLääne struktuurides ja teha seda vastavalt Lääne normidele.Veebruarist maini loodame Ühendsõjakeskuses ja NATO Koolis õpetadaveel üle 120 õppuri. Samal ajal osalevad iraaklased ka kursustel,mida korraldavad teised riigid, näiteks Itaalia.

Protsess on loodetust aeglasem, osalt seetõttu, et Iraagikaitseministeerium on arusaadavatel põhjustel tegelnud teisteprobleemidega. Ei ole kerge nii lühikese ettehoiatusega lubadaõpingutele korraga nii suurel arvul kõrgemaid riigiametnikke. Nüüd,kui valimised Iraagis on möödas, loodame ka, et õppurite arvsuureneb. Probleem on ka keeles. Kui inimesed osalevad NATO Kooliühenädalastel kursustel, on mõistlik kasutada tõlget. Kui agasoovitakse kedagi saata pikemale kursusele, näiteks nagu Rooma NATOKaitsekolledži kuuekuuline staabiväljaõpe, peab osaleja selleks, etkursusest talle ka kasu oleks, oskama vajalikul määral õppetöökeelt.

Meie ülesandeks on koordineerida kõikidetulevikus loodavate tippkeskuste tegevust. Praegu peameläbirääkimisi liikmesriikidega, kes on pakkunud tippkeskustekandidaatidena välja eri valdkondades tegutsevaid väljaõppekeskusi.Siiani on ainult üks väljapakutud keskus olnud sedavõrd küpseltasemel, et seda saaks ametlikult tippkeskusena tunnustada ningsõlmida sellega vastastikuse mõistmise memorandum. Selleks onÜhendõhujõudude Kompetentsikeskus Kalkaris Saksamaal, kussuudetakse anda õpet kõigis ühendõhujõude puudutavais valdkonnis.Järgmiseks tunnustatud keskuseks saab arvatavasti AmeerikaÜhendriikide poolt pakutud mitmeriigiliste ühendmereoperatsioonidetippkeskus.

Praegu toimuvad läbirääkimised mitmete teiste tippkeskustekandidaatidega. Türgis näiteks peame silmas terrorismivastasekaitse väljaõppekeskust ja taktikaliste õhuoperatsioonideväljaõppekeskust. Eestisse võib tulla kübersõja tippkeskus. Ühekskandidaadiks on rahvusvaheliselt rahastatud organisatsiooni CIMICGroup North’i poolt pakutud tsiviil-sõjalise koostöö tippkeskus.Tšehhi Vabariik on välja pakkunud tuuma-, bio- ja keemiarelvakaitsetippkeskuse, Itaalia aga politseioperatsioonide tippkeskuse. Needkõik on näited valdkondadest, mida liikmesriigid sooviksid NATOväljaõppega siduda ning mida NATO ka täies mahus saaks kasutada.Loomulikult sooviksime me hakata neid kasutama nii kiiresti kuivõimalik, kuid esmalt tuleb rääkida läbi nende keskuste tegevusetäpsed tingimused.

Sõjalistes küsimustes oleme graafikus, kuidsiiski oleme silmitsi mõne probleemiga, mille lahendamine onjagatud operatsioonide väejuhatuse ja ümberkujundus- jaarendusjuhatuse vahel. Operatsioonide väejuhatus tegeleb nendevõimete ja võimenõuetega, mis on vaja tagada lühiajalisesperspektiivis järgmise aasta lõpuks, kui NRF peab saavutama lõplikutegevusvalmiduse. Meie ümberkujundus- ja arendusjuhatuses tegelemepikaajaliste programmidega, mis peavad kindlustama, et NRFisõjalised võimed pidevalt paranevad.

Kui rääkida praegusest tegevusest, siis lõpetasime justStavangeris toimunud õppuse Allied Reach 2005, kus mõlemadjuhatused tegelesid veel tähelepanu vajavate strateegilisteprobleemidega. Me analüüsisime mitmerahvuselisuse ja sõjaliseefektiivsuse vastastikust mõju. Näiteks, kui madalal tasandil võibNRFis kasutada mitmerahvuselisuse põhimõtet, ilma et see vähendaksüldist sõjalist võimet. Me uurime, kuidas praegu toimuvadprotsessid aitavad kaasa sellele, et NRF suudaks täita endalepüstitatud nõuet olla 5–20 päeva jooksul tegutsemisvalmis. Metegeleme lõimlogistikaga: kuidas on võimalik üle minna vanalt NATOskasutusel olnud süsteemilt, milles liikmesriigid olid isevastutavad oma vägede logistilise toetamise eest, lõimitudsüsteemile, mis annaks NRFi toetamiseks lihtsamaid ja nutikamaidlahendusi. Me tegeleme ka luureandmete jaotamise ja teadmistehaldamise probleemidega. Need on keerulised valdkonnad, mis nõuavadalliansisiseselt võimalikult suurt läbipaistvust selleks, et NRFoleks võimeline tõhusalt lahendama kriisi või ellu viimaoperatsiooni. Lisaks sellele tegeleme veel juhtimisküsimuste ningkäsu- ja juhtimisõiguse riigilt riigile ja riigilt NATO-leüleandmise probleemidega ning eriti sellega, kuidas vähendada mõju,mida tekitavad riikide kehtestatud piirangud.

NRFi ühisrahastamine on suur probleem. Kuigi selle lahendamine onpeakorteri, mitte sõjaliste ülemjuhatuste ülesanne, tekitab seemeile muret, kuna NRFiga tegelemine on kallis. Loomulikult ei sooviriigid elada tundega, et maksavad kahekordselt, ühelt poolt andesvabatahtlikult oma vägesid, teiselt poolt tasudes ka nendetoetamise ja väljaõpetamise eest.