KEEL
Kuna tõlkimine on aeganõudev töö, jõuab NATO Teataja araabiakeelne / ungarikeelne / muukeelne versioon Internetti ligi kaks nädalat pärast ingliskeelset.
NATO Teatajast
KAASTÖÖD
AUTORIÕIGUSED
TOIMETUS
 RSS
SAADA SÕBRALE
TELLI NATO TEATAJA UUDISKIRI
  

Organiseeritud kuritegevus ja terrorirühmitused: kamraadid või kameeleonid?

Get the Flash Player to see this player.

NATO Teataja vaatleb, kuidas terroristid ja organiseeritud kurjategijate jõugud omavahel koostööd teevad, kuidas nad muutuvad, kumb neist kujutab endast suuremat julgeolekuohtu, ning küsib, kas neid rühmi saabki enam teineteisest eristada.

Video pikkus: 11 minutit

 Subtiitrid: peida / näita

On lihtne ja lohutav mõelda, et organiseeritud kuritegevus

ja terrorirühmitused on kusagil meist kaugel.

Me kipume ka arvama, et nende tegevus

puudutab meie ühiskonda ainult riivamisi.

Kuid need rühmitused teevad tihedat koostööd

ja mitte ainult salaja ja mitte ainult salakaubanduses.

Nende tegevuse jälgi võib leida otse meie argielus.

Habemeajamisterad, patareid – kõike võidakse võltsida,

enamasti Ida-Aasia tehastes,

kust nad toimetatakse traditsiooniliste

organiseeritud kuritegevuse rühmituste abil Euroopa Liitu.

Argikuritegevuse üks näide on sigarettide smugeldamine,

samuti salaviin ja krediitkaardipettused jms.

Misha Glenny on auhinnatud autor ja endine BBC korrespondent.

Ta viimane raamat „McMafia” kirjeldab väga põhjalikult,

kuidas organiseeritud kuritegevus maailmas toimib.

Kõige rohkem kurjategijaid tegeleb

kaardiandmete kopeerimisega,

panga- ja krediitkaardipettustega jne.

On tõendeid, et Al Qaeda on Suurbritannias

ja mujal sellega endale raha teinud.

Siin võib nimetada kaardiandmete edasimüüki,

mis on igas mõttes pisikuritegevus,

kuid kust võib järsku leida kaardipettusega tegelevate robotite võrgu,

mis ründas muu hulgas ka Eestit või teeb muud sellist.

Ja siis veel imestad, et mis seal veel toimub?

Esmapilgul ei tundu organiseeritud kurjategijate jõukudel

ja terrorirühmitustel kuigi palju ühist.

Organiseeritud kurjategijad armastavad üldiselt jääda varju

ja vältida eriti politsei silma alla sattumist.

Terroristid jällegi taotlevad võimalikult suurt tähelepanu.

Organiseeritud kurjategijad tegutsevad ainult kasumi nimel;

terroristid tegutsevad vähemalt pealtnäha ideoloogia pärast.

Organiseeritud kurjategijad ei lase end raha tegemisel häirida põhimõtetest,

terroristid õigustavad oma tegevust valdavalt poliitiliste või usupõhimõtetega.

Kuid see annab väga must-valge pildi.

Tegelikkus aga on hallitooniline.

Uurime natuke organiseeritud kuritegevust.

Liigitame seda tootmispiirkondade järgi

– näiteks Colombia, Afganistan –,

– turustuspiirkondade järgi – Põhja-Mehhiko, Balkan –

ja tarbimispiirkondade järgi – USA, Lääne-Euroopa.

Tootmis- ja turustuspiirkondades ei hoia organiseeritud kuritegevus end sugugi tagaplaanile.

Julgeolekueksperdid on leidnud, et kurjategijate ja terrorirühmitused on mõnikord nii sarnased,

et neid on raske üksteisest eristada.

Viimastel aastatel on tekkinud hübriidrühmitusi, kes kuuluvad küll skaala ühte või teise otsa,

kuid tegelikult tegutsevad mõlemal „rindel” suhteliselt võrdse jõuga.

Sarnased on rohkem eesmärgid, tegutsemisviisid ja värbamistaktika.

See ei käi nii, et on mingi Hezbollah' organiseeritud kuritegevuse üksus

kes helistab näiteks Cali kartelli Juan Pablole. Nii see ei toimi.

Kattuvad mõlema rühmituse tegevus, huvid, liikmed ja oskused.

Liikmete võrgustiku olemasolu korral pole enam oluline, kas liige teeb

poole oma ajast tööd organiseeritud kuritegevuse rühmitusele ja poole mässulistele,

vaid see on lihtsalt oskustööjõu vahetamine.

Terroristid on oma organisatsioone ikka kuritegelikul viisil rahastanud.

See hõlmab inimrööve lunaraha pärast ning inim- ja eriti uimastikaubandust.

Paljudele terrorirühmitustele saab sellest omaette olemasolu õigustus

ja nii saavadki nad organiseeritud kurjategijate rühmitusteks.

Tihedad sidemed on viinud rühmituste struktuurimuutusteni, et vältida politsei tähelepanu.

Hierarhilise süsteemi asemel lähevad nad üle võrgusüsteemile.

Seda on mõlemad rühmitused teineteiselt õppinud.

Siin võib öelda, et kurjategijad on terroristidest olnud pisut maas.

Järgiti rakustruktuuri, mida nüüd osatakse kasutada nii, et vältida õiguskaitse tähelepanu.

Londoni see osa on väga lähedal East Endile,

mis oli veel paarkümmend aastat tagasi tihedalt lävivate

inimeste kogukond.

Nüüd aga see piirkond täis poode, inimesi ja raha kogu maailmast.

Nii nagu see piirkond on globaliseerumisega muutunud,

on muutunud ka organiseeritud kuritegevuse ja terrorirühmituste liikmed ja tegevus.

Kapitali liikumise vabadus üle piiride ning inimeste ja riikide vahel

on mõningal määral selgesti hõlbustanud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi sidemeid.

Organiseeritud kuritegevuse rühmituste jaoks tähendab tehnika ja eriti suhtlustehnika areng,

et nad saavad nüüd kiiresti suhelda teistes riikides ja teistel mandritel asuvate kaaslastega

ning saada väga kiiresti ühendust uute klientide või võimalike kompanjonidega.

Berliini müüri langemine, NSVLi kokkuvarisemine 1991. aastal

ja teised 1990ndate sündmused lõid organiseeritud kuritegevuse kasvuks suurepärased tingimused.

Samal ajal toimus rahvusvaheliste finantsturgude liberaliseerumine.

See tähendas, et lühikese aja jooksul kasvas tehingute maht,

eriti kui arvestada toona tekkinud uusi tehnoloogiaid,

finantsturgudel tohutult suureks

ning mitte keegi ei suutnud kõiki neid jälgida.

Kui 1990ndaid iseloomustas ebakindlus ja muutumine,

on äsjane 2008. ja 2009. aasta finantskriis loonud tingimused,

mida kurjategijatel ja terrorirühmitustel on väga lihtne ära kasutada.

Me oleme praegu Londoni finantskeskuse südames.

Julgeolekuanalüütikud on leidnud,

et finantskriisi tõttu võib nüüd organiseeritud kuritegevuse

ja terrorirühmitustel olla võimalik investeerida kohtadesse nagu see siin,

mis vaevlevad kapitalipuuduse käes ega kipu enam selle päritolu kohta pärima.

Kuritegevus on üks väheseid valdkondi, mis saab kriisis väga hästi hakkama,

sest nüüd võimalus osta ära pankroti äärel firmasid

või osta neis näiteks aktsiaturu kaudu osalusi.

Samuti huvituvad nad väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest,

et ära kasutada paljude riikide programme nende arengu soodustamiseks.

Mõte on, et meil on tohutu likviidsusepuudus

ning organiseeritud kuritegevusel on palju sularaha.

Nii et see kriis on organiseeritud kuritegevusele kuldne võimalus.

Organiseeritud kuritegevuse ja terrorirühmitused on omavahel mõistuseabielus,

kuid ka see abielu võib karile joosta.

On näha, et mõned rühmitused on omavahel asunud sõjajalale,

eriti kohtades nagu Venemaa ja Kesk-Aasia,

kus nende jaoks on vaata et liiga palju head.

Nii üritavad nad end seal sisse seada ja kohalikust pirukast endale tükki haarata

ning see ilmselt neid sõdima panebki.

Enamikus valdkondades, nagu näiteks uimastikaubanduses,

peavad uustulnukad kuulama vanemate ja kõrgemate sõna.

Te võite ju proovida ja siinsetele heroiinigängidele vastu hakata,

kuid isegi kui te oleksite Osama bin Laden,

mõtleksite enne seda mitu korda järele.

Selge on see, et organiseeritud kuritegevuse ja

terrorirühmituste sidemed ei ole midagi uut.

El-Jihadi rühmitus, mis mõrvas 1981. aastal Egiptuse presidendi Anwar Sadati,

sai raha selleks mitme kristlaste juveeliäri röövist.

1993. aastal olid esimesed rünnakud Maailma Kaubanduskeskusele

osaliselt rahastatud võltsitud T-särkide müügist.

Kiiresti areneval 21. sajandil ei ilmuta kurjategijad

ega terroristid mahajäämise märke.

Hezbollah on palju modernsem, kui inimesed arvavad.

Tema tegevus küberruumis on üpris muljetavaldav,

samuti see, kuidas ta arendab oma ründe- ja kübervõimeid,

ning asjaolu, et ta on Liibanonis ehitanud oma optiliste kaablite võrku.

Uute probleemidega, näiteks kliimamuutused, tulevad kaasa uued viisid neist kasu lõigata.

Teada on saadud esimesest suuremast heitkogustega kauplemise pettusest,

kus oli mängus hiiglaslik summa raha.

Üks kõige tõhusamaid viise nende rühmituste ohjeldamiseks

on riikide ja organisatsioonide tihe koostöö. Koostöötühimikke kasutatakse armutult ära.

Koostööd on palju raskem teha siis,

kui üks ei taha teisega jagada suuremat osa oma infost.

See on minu arvates hetkel üks suuremaid probleeme, mis takistab tõhusat koostööd.

Internetipangandus on uskumatult hõlbustanud rahavargusi,

raha liigutamist kogu maailmas ning jälgede peitmist.

Üks muutustest on toonud kaasa selle, et nüüd on palju lihtsam

õiguskaitseorganite silme alt ära kaduda, sest

esimese vihje peale võid sa oma raha kohe kuhugi mujale tõsta.

On huvitav, et Euroopas on kõige suurem käive

nn karussellpettustel ehk käibemaksuvargustel,

mille puhul kurjategijad kasutavad ära eri riikide käibemaksusüsteemide erinevusi.

See toob neile iga aasta sisse miljardeid eurosid.

Kuid võib-olla on põhiküsimus selles, et kumb on kahjulikum

või julgeolekule ohtlikum: organiseeritud kuritegevus või terrorism?

Isiklikult arvan, et terrorismiohtu liialdatakse

sotsiaalse ohu arvelt, mida organiseeritud kuritegevus kogu maailmas tekitab.

Inimeste elu mõjutab see ju palju rohkem.

Võtkem näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis möllava sõja,

mis on sisuliselt suure kuritegeliku ettevõtte tegevuse tagajärg ja

mis on surma viinud 5 miljonit inimest.

Terrorism võib sellistest numbritest ainult unistada.

On lihtne ja lohutav mõelda, et organiseeritud kuritegevus

ja terrorirühmitused on kusagil meist kaugel.

Me kipume ka arvama, et nende tegevus

puudutab meie ühiskonda ainult riivamisi.

Kuid need rühmitused teevad tihedat koostööd

ja mitte ainult salaja ja mitte ainult salakaubanduses.

Nende tegevuse jälgi võib leida otse meie argielus.

Habemeajamisterad, patareid – kõike võidakse võltsida,

enamasti Ida-Aasia tehastes,

kust nad toimetatakse traditsiooniliste

organiseeritud kuritegevuse rühmituste abil Euroopa Liitu.

Argikuritegevuse üks näide on sigarettide smugeldamine,

samuti salaviin ja krediitkaardipettused jms.

Misha Glenny on auhinnatud autor ja endine BBC korrespondent.

Ta viimane raamat „McMafia” kirjeldab väga põhjalikult,

kuidas organiseeritud kuritegevus maailmas toimib.

Kõige rohkem kurjategijaid tegeleb

kaardiandmete kopeerimisega,

panga- ja krediitkaardipettustega jne.

On tõendeid, et Al Qaeda on Suurbritannias

ja mujal sellega endale raha teinud.

Siin võib nimetada kaardiandmete edasimüüki,

mis on igas mõttes pisikuritegevus,

kuid kust võib järsku leida kaardipettusega tegelevate robotite võrgu,

mis ründas muu hulgas ka Eestit või teeb muud sellist.

Ja siis veel imestad, et mis seal veel toimub?

Esmapilgul ei tundu organiseeritud kurjategijate jõukudel

ja terrorirühmitustel kuigi palju ühist.

Organiseeritud kurjategijad armastavad üldiselt jääda varju

ja vältida eriti politsei silma alla sattumist.

Terroristid jällegi taotlevad võimalikult suurt tähelepanu.

Organiseeritud kurjategijad tegutsevad ainult kasumi nimel;

terroristid tegutsevad vähemalt pealtnäha ideoloogia pärast.

Organiseeritud kurjategijad ei lase end raha tegemisel häirida põhimõtetest,

terroristid õigustavad oma tegevust valdavalt poliitiliste või usupõhimõtetega.

Kuid see annab väga must-valge pildi.

Tegelikkus aga on hallitooniline.

Uurime natuke organiseeritud kuritegevust.

Liigitame seda tootmispiirkondade järgi

– näiteks Colombia, Afganistan –,

– turustuspiirkondade järgi – Põhja-Mehhiko, Balkan –

ja tarbimispiirkondade järgi – USA, Lääne-Euroopa.

Tootmis- ja turustuspiirkondades ei hoia organiseeritud kuritegevus end sugugi tagaplaanile.

Julgeolekueksperdid on leidnud, et kurjategijate ja terrorirühmitused on mõnikord nii sarnased,

et neid on raske üksteisest eristada.

Viimastel aastatel on tekkinud hübriidrühmitusi, kes kuuluvad küll skaala ühte või teise otsa,

kuid tegelikult tegutsevad mõlemal „rindel” suhteliselt võrdse jõuga.

Sarnased on rohkem eesmärgid, tegutsemisviisid ja värbamistaktika.

See ei käi nii, et on mingi Hezbollah' organiseeritud kuritegevuse üksus

kes helistab näiteks Cali kartelli Juan Pablole. Nii see ei toimi.

Kattuvad mõlema rühmituse tegevus, huvid, liikmed ja oskused.

Liikmete võrgustiku olemasolu korral pole enam oluline, kas liige teeb

poole oma ajast tööd organiseeritud kuritegevuse rühmitusele ja poole mässulistele,

vaid see on lihtsalt oskustööjõu vahetamine.

Terroristid on oma organisatsioone ikka kuritegelikul viisil rahastanud.

See hõlmab inimrööve lunaraha pärast ning inim- ja eriti uimastikaubandust.

Paljudele terrorirühmitustele saab sellest omaette olemasolu õigustus

ja nii saavadki nad organiseeritud kurjategijate rühmitusteks.

Tihedad sidemed on viinud rühmituste struktuurimuutusteni, et vältida politsei tähelepanu.

Hierarhilise süsteemi asemel lähevad nad üle võrgusüsteemile.

Seda on mõlemad rühmitused teineteiselt õppinud.

Siin võib öelda, et kurjategijad on terroristidest olnud pisut maas.

Järgiti rakustruktuuri, mida nüüd osatakse kasutada nii, et vältida õiguskaitse tähelepanu.

Londoni see osa on väga lähedal East Endile,

mis oli veel paarkümmend aastat tagasi tihedalt lävivate

inimeste kogukond.

Nüüd aga see piirkond täis poode, inimesi ja raha kogu maailmast.

Nii nagu see piirkond on globaliseerumisega muutunud,

on muutunud ka organiseeritud kuritegevuse ja terrorirühmituste liikmed ja tegevus.

Kapitali liikumise vabadus üle piiride ning inimeste ja riikide vahel

on mõningal määral selgesti hõlbustanud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi sidemeid.

Organiseeritud kuritegevuse rühmituste jaoks tähendab tehnika ja eriti suhtlustehnika areng,

et nad saavad nüüd kiiresti suhelda teistes riikides ja teistel mandritel asuvate kaaslastega

ning saada väga kiiresti ühendust uute klientide või võimalike kompanjonidega.

Berliini müüri langemine, NSVLi kokkuvarisemine 1991. aastal

ja teised 1990ndate sündmused lõid organiseeritud kuritegevuse kasvuks suurepärased tingimused.

Samal ajal toimus rahvusvaheliste finantsturgude liberaliseerumine.

See tähendas, et lühikese aja jooksul kasvas tehingute maht,

eriti kui arvestada toona tekkinud uusi tehnoloogiaid,

finantsturgudel tohutult suureks

ning mitte keegi ei suutnud kõiki neid jälgida.

Kui 1990ndaid iseloomustas ebakindlus ja muutumine,

on äsjane 2008. ja 2009. aasta finantskriis loonud tingimused,

mida kurjategijatel ja terrorirühmitustel on väga lihtne ära kasutada.

Me oleme praegu Londoni finantskeskuse südames.

Julgeolekuanalüütikud on leidnud,

et finantskriisi tõttu võib nüüd organiseeritud kuritegevuse

ja terrorirühmitustel olla võimalik investeerida kohtadesse nagu see siin,

mis vaevlevad kapitalipuuduse käes ega kipu enam selle päritolu kohta pärima.

Kuritegevus on üks väheseid valdkondi, mis saab kriisis väga hästi hakkama,

sest nüüd võimalus osta ära pankroti äärel firmasid

või osta neis näiteks aktsiaturu kaudu osalusi.

Samuti huvituvad nad väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest,

et ära kasutada paljude riikide programme nende arengu soodustamiseks.

Mõte on, et meil on tohutu likviidsusepuudus

ning organiseeritud kuritegevusel on palju sularaha.

Nii et see kriis on organiseeritud kuritegevusele kuldne võimalus.

Organiseeritud kuritegevuse ja terrorirühmitused on omavahel mõistuseabielus,

kuid ka see abielu võib karile joosta.

On näha, et mõned rühmitused on omavahel asunud sõjajalale,

eriti kohtades nagu Venemaa ja Kesk-Aasia,

kus nende jaoks on vaata et liiga palju head.

Nii üritavad nad end seal sisse seada ja kohalikust pirukast endale tükki haarata

ning see ilmselt neid sõdima panebki.

Enamikus valdkondades, nagu näiteks uimastikaubanduses,

peavad uustulnukad kuulama vanemate ja kõrgemate sõna.

Te võite ju proovida ja siinsetele heroiinigängidele vastu hakata,

kuid isegi kui te oleksite Osama bin Laden,

mõtleksite enne seda mitu korda järele.

Selge on see, et organiseeritud kuritegevuse ja

terrorirühmituste sidemed ei ole midagi uut.

El-Jihadi rühmitus, mis mõrvas 1981. aastal Egiptuse presidendi Anwar Sadati,

sai raha selleks mitme kristlaste juveeliäri röövist.

1993. aastal olid esimesed rünnakud Maailma Kaubanduskeskusele

osaliselt rahastatud võltsitud T-särkide müügist.

Kiiresti areneval 21. sajandil ei ilmuta kurjategijad

ega terroristid mahajäämise märke.

Hezbollah on palju modernsem, kui inimesed arvavad.

Tema tegevus küberruumis on üpris muljetavaldav,

samuti see, kuidas ta arendab oma ründe- ja kübervõimeid,

ning asjaolu, et ta on Liibanonis ehitanud oma optiliste kaablite võrku.

Uute probleemidega, näiteks kliimamuutused, tulevad kaasa uued viisid neist kasu lõigata.

Teada on saadud esimesest suuremast heitkogustega kauplemise pettusest,

kus oli mängus hiiglaslik summa raha.

Üks kõige tõhusamaid viise nende rühmituste ohjeldamiseks

on riikide ja organisatsioonide tihe koostöö. Koostöötühimikke kasutatakse armutult ära.

Koostööd on palju raskem teha siis,

kui üks ei taha teisega jagada suuremat osa oma infost.

See on minu arvates hetkel üks suuremaid probleeme, mis takistab tõhusat koostööd.

Internetipangandus on uskumatult hõlbustanud rahavargusi,

raha liigutamist kogu maailmas ning jälgede peitmist.

Üks muutustest on toonud kaasa selle, et nüüd on palju lihtsam

õiguskaitseorganite silme alt ära kaduda, sest

esimese vihje peale võid sa oma raha kohe kuhugi mujale tõsta.

On huvitav, et Euroopas on kõige suurem käive

nn karussellpettustel ehk käibemaksuvargustel,

mille puhul kurjategijad kasutavad ära eri riikide käibemaksusüsteemide erinevusi.

See toob neile iga aasta sisse miljardeid eurosid.

Kuid võib-olla on põhiküsimus selles, et kumb on kahjulikum

või julgeolekule ohtlikum: organiseeritud kuritegevus või terrorism?

Isiklikult arvan, et terrorismiohtu liialdatakse

sotsiaalse ohu arvelt, mida organiseeritud kuritegevus kogu maailmas tekitab.

Inimeste elu mõjutab see ju palju rohkem.

Võtkem näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis möllava sõja,

mis on sisuliselt suure kuritegeliku ettevõtte tegevuse tagajärg ja

mis on surma viinud 5 miljonit inimest.

Terrorism võib sellistest numbritest ainult unistada.

Jaga teistega:    DiggIt   MySpace   Facebook   Delicious   Permalink