Sõjalised küsimused

Tehnoloogia abil vastu terrorismile

Marshall Billingslea vaatleb, kuidas NATO arendab tehnoloogiat võitluseks järjest komplitseerituma terrorismiga.

Terrorirühmituste purustusvõime kasvab pidevalt ja terroristid on tõestanud, et nad suudavad oma eesmärkide saavutamiseks vilunult kaasaegset tehnoloogiat kasutada. Vastukaaluks teevad NATO liitlased koostööd uute ja täiustatud tehnoloogiate väljaarendamisel, et võidelda selle järjest komplitseerituma ohuga.

Terrorirünnakud Ameerika Ühendriikide vastu 11. septembril 2001 on kohutav näide kaasaegse tehnoloogia – tiibraketiks muudetud kaaperdatud reisilennuki – kasutamisest terroristlikel eesmärkidel. Interneti abil on terroristid ühtlasi välja arendanud keerukad ja mitmekülgsed sidepidamisoskused. Nad on ka näidanud, et suudavad asjatundlikult valmistada lõhkeseadeldisi mis tahes esemetest, alates mobiiltelefonidest ja lõpetades uksekelladega, ja materjalidest – olgu need sõjalise otstarbega lõhkeained, tavakasutuse dünamiit või improviseeritud väetisesegu. Lisaks suudavad nad äärmiselt keerukad keemilised lõhkeained vormida igapäevasteks tarbeesemeteks.

Veelgi suuremat muret tekitab terrorirühmituste huvi keemia- ja biorelvade vastu ning radioloogiliste (ja arvatavasti) tuumaseadeldiste vastu. Terroriorganisatsioonide juhid on sõnaselgelt väljendanud soovi hankida endale ja kasutada massihävitusrelvi. See on vaieldamatult tõsine mure ning oht kõigile riikidele.

Lisaks alliansi Istanbuli tippkohtumisel vastu võetud otsustele alliansi terrorismivastase võitluse võime tõstmiseks, kiitsid NATO juhid ametlikult heaks ka terrorismivastase võitluse tööprogrammi. Programmi algatasid NATO riikide relvastusjuhid, kes kohtuvad ametlikult kaks korda aastas riikide relvastusjuhtide konverentsil (CNAD). Programmi eesmärk on tõhustada riikide kogemusi ja uurimisprogramme, et arendada uusi ja täiustatud tehnoloogiaid võitluseks terrorismiga.

Terrorismivastase võitluse tööprogrammi esimestes etappides keskendutakse üheksa süsteemi väljatöötamisele, mis on mõeldud teatud tüüpi terrorirünnakute ärahoidmiseks ja uute novaatorlike tehnoloogiate andmiseks sõjaväe käsutusse, et nende abil terroriste avastada, purustada ja jälitada.

See algatus võimaldab NATO sõjaväelastel paremini takistada terroristide lõhkeseadeldiste – autopommide ja teeäärsete külgmiinide – toimimist ettenähtud viisil ning pomme ja pommide valmistajaid avastada; pommitehnikutel lõhkeaineid kahjutuks teha ja pommirünnakute tagajärgi paremini likvideerida; kaitsta lennukeid õlaltlastavate rakettide eest; kaitsta helikoptereid reaktiivgranaatide eest; kaitsta sadamaid ja laevu lõhkeainega laetud kiirpaatide ja sukeldujate eest; tõhustada keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelvavastast kaitset; eriüksusi ja nende varustust õhust täpselt maandada; viia läbi terroristide vastu suunatud luure-, kohaluure- ja seireoperatsioone ning tuvastada nende sihtmärke; lüüa tagasi miinipildujarünnakuid.

NATO määras selle tegevuse etteotsa terrorismivastase tehnoloogia koordinaatori, kes toetab CNADi esimeest ja jälgib eri NATO riikide spetsialistidest moodustatud rühma tööd. Programmi eestvedajaiks on CNADi põhirühmad – õhuväe, mereväe ja maaväe relvastusgrupp, NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon ning NATO tööstusnõunike grupp.

Võitlus improviseeritud lõhkeseadeldiste vastu

Improviseeritud lõhkeseadeldised ehk isevalmistatud pommid on terroristide praegused meelisrelvad ning ühtlasi liitlasvägede ja tsiviilelanikkonna hulgas terrorirünnakute inimohvrite peamine põhjus. Nende relvade paigaldamiseks ja rakendamiseks kasutatakse suurt hulka vahendeid ja meetodeid, sealhulgas auto- ja veoautopomme, teeäärseid külgmiine ja enesetaputerroristide vöösid ja veste.

Pommiohuga võitlemiseks uuritakse NATOs üksikasjalikult, kuidas terroristid neid seadeldisi ehitavad ja kasutavad ning milline on iga seadeldisetüübi plahvatusjõud. Kui on teada nende relvade valmistamisviisid, on võimalik alustada erinevate tehnoloogiate kavandamist nende pommide käivitumise takistamiseks ja töötada välja meetodid pommide valmistamis- ja peidukohtade “väljanuuskimiseks”. Hispaania on asunud CNADis juhtima uute meetodite ja võimete väljatöötamist selles valdkonnas; ulatuslik tööstustegevus on juba alanud.

Lõhkekehade kahjutuks tegemine

Terrorirühmitused on relvade valmistamisel sageli kasutanud lõhkekehade ja laskemoona varusid. Näiteks Iraagis on kõige sagedamini kasutatav teeäärne külgmiin ühe detonaatorinööri abil üksteise külge kinnitatud mürsukestadest valmistatud niinimetatud “lillepärg”. Ühendriikide toetusel koostab NATO andmebaasi, kuhu kantakse kõik plahvatamata lõhkekehade tüübid, mida leidub põhilistes operatsioonipiirkondades. Sellest andmebaasist saab peamine abivahend pommitehnikutele, kes peavad otsustama, kuidas demonteerida terroristide pomme. Lisaks tulevad Norra ja Slovakkia juhtimisel kokku liitlaste pommitehnikud, kes arutavad, millised uued tehnoloogiad, sealhulgas robootika, uued kergekaalulised kiud ja digitaalsed abivahendid võiksid täiustada kaitsevarustust ja tõhustada pommide demonteerimist ning missugused standardid tuleks kehtestada, et tõsta alliansi üldist teadmistetaset.

Lennukite kaitsmine õlaltlastavate maa-õhk tüüpi rakettide vastu

Al Qaeda ja temaga seotud rühmitused on hankinud ja kasutanud kantavaid maa-õhk tüüpi rakette, niinimetatud MANPADSe, paljude nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud rünnakute korraldamiseks sõja- ja tsiviillennukite vastu. Jutt on ebaõnnestunud rünnakutest Keenias lennukompanii El Ali lennukite vastu 2002. aastal ja õnnestunud rünnakutest sõja- ja reisilennukite vastu Iraagis. Nüüd on NATO ekspertidel käsil täpne testimis- ja analüüsiprogramm, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas raketiotsijad sihtmärgiks valitud lennuki tuvastavad ja sihtmärki jälitavad. Saadud teadmised võimaldavad kaitsesüsteeme optimeerida, et väljatulistatud rakette eksitada ja hävitada.

Lisaks on lennukeid võimalik kaitsta ka mitmesuguste mittetehnoloogiliste vahendite abil. Nii sõja- kui ka tsiviillennunduses on võimalik rakendada tervet hulka protseduurilisi vastumeetmeid, nagu pilootide väljaõpe lennusimulaatoriga, et nad oskaksid tegutseda ootamatu mootoririkke korral. NATO kavatseb tehniliste ja mittetehniliste meetodite ühendamise abil pakkuda suurtele ja aeglastele lennukitele täiendavat kaitset õlaltlastavate rakettide vastu. Käimas on testimisprogramm ning 2005. aastaks on kavandatud uusi välikatseid.

Helikopterite kaitsmine reaktiivgranaatide vastu

Hiljutistes konfliktides on palju inimesi hukkunud reaktiivgranaatidega ja väikerelvadega helikopterite vastu korraldatud rünnakutes. Vastukaaluks on NATO alustanud enesekaitse ja ohuallika avastamise pakettide väljatöötamist helikopteritele ning nende ohtudega võitlemiseks vajalike vahendite arendamist. NATOs uuritakse võimalusi kasutada praeguste ja tulevaste kopterite kaitseks niisugused tehnoloogiad nagu turvapadjad ja mürsukillukaitsega varustatud istmed, mürsuvastane soomuskiht ja materjalid, mis olid esialgselt mõeldud soomukite jaoks. Nende ideede edasiarendamiseks on juba alustatud koostööd tööstusega.

Sadamate kaitsmine

Kuna sadamate tõhus toimimine on maailma majanduse jaoks põhjapaneva tähtsusega, on oluline muuta need võimalikult turvaliseks. Terroristid on näidanud, et nad suudavad kavandada ja ellu viia keerukaid rünnakuid sõjalaevade vastu, nagu USS Cole’i ründamine Jeemeni rannikul 2000. aastal, kaubalaevade vastu, nagu Prantsuse naftatankeri Limburgh ründamine samuti Jeemeni rannikul 2002. aastal, ning sadamarajatiste vastu, nagu naftajuhtmete ründamine Iraagis Basra lähedal. Osa kavandatud rünnakutest on NATO riigid edukalt nurjanud. Ühe nurjatud vandenõu tulemuseks on see, et NATO eskordib nüüd kaubalaevu läbi Gibraltari väina. Seda tehakse operatsiooni Active Endeavour raames, mis on alliansi missioon terroristide heidutamiseks, nende tegevuse tõkestamiseks ning terrorismivastaseks kaitseks Vahemere piirkonnas.

Itaalia juhtimisel ja Itaalias La Spezias asuvas NATO allveeuuringute keskuses aastakümnete jooksul kogutud kogemusi kasutades korraldab allianss merel mitmesuguseid katseid uute novaatorlike tehnoloogiatega. Näiteks uuritakse NATO programmi raames võimalusi luua peal- ja allveesensorite võrgud, mille abil terroriste avastada ja kahjutuks teha. Loomisel on ka uus veealuse miinitõrje mehhanism, mis kiirendab oluliselt praegust pikka ja suurt inimtööjõudu nõudvat protsessi. NATOs uuritakse ka uuenduslikke tehnoloogiaid lähenevate kiirpaatide mootorite rivist välja viimiseks ja püütakse tõsta sõjalaevade kaitsevõimet pealveerünnakute vastu. 2004. aasta jooksul on korraldatud mitmesuguseid katseid Itaalias ja Hollandis ning 2005. aastaks on kavandatud uued katsed.

Keemia-, bio-, radiloogilise ja tuumarelva avastamine, nendevastane kaitse ja nende hävitamine

Aum Shinrikyo sekti poolt 1995. aastal Tokyo metroos korraldatud sariinirünnak on äärmiselt murettekitav näide terrorirühmituste oskusest töötada välja ja kasutada keemia- ning võib-olla ka bio-, tuuma- ja radioloogilist relva. Afganistanis avastatud Al Qaeda dokumendid ja NATO riikide valitsuste kogutud muu informatsioon viitavad terroristide algelisele, kuid järjest enam arenenud võimele kasutada tulevastes rünnakutes massihävitusrelvi. Leitud on tõendeid katsetusprogrammi kohta, milles kasutatakse tsüaniidiühendeid ning ettevalmistuste kohta sinepigaasi, sariini ja VX närvigaasi algelisel tasemel tootmiseks. Juba on nurjatud mitu väiksema ulatusega mürkgaasirünnakut Euroopas, mille on toime pannud Al Qaedaga seotud rühmitused, ning muret teeb terroristide soov korraldada Põhja-Ameerikas radioloogiline rünnak.

NATO mitmeriigilise keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva vastase kaitse pataljoni toetuseks arendavad alliansi relvastusspetsialistid vahendeid keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva avastamiseks, nende relvade vastaseks kaitseks ja nende toimeainete vallandumisest tulenevate ohtudega võitlemiseks. Liitlased on koostanud dokumendid, milles pannakse paika ühine doktriin, kord ja varustuse standardid kaitseks nende relvade eest ja rünnakujärgseks saaste eemaldamiseks. Allianss on välja töötanud ka veepõhise dekontaminaatori, mida NATO liikmesriikides praegu katsetatakse. Tehakse ka uuringuid, mille eesmärk on välja arendada tehnoloogiad nende surmavate ainete kaugavastamiseks. Plaanis on edasi arendada ka sõjalisi võimeid, et neid relvi lahinguväljal kahjutuks teha.

Tehnoloogia eriüksuste täpsusmaandamiseks

Terroristid otsivad sageli varjupaika kõrvalistes kohtades, kus NATO sõjaväelastel ja julgeolekuteenistustel on nende arvates raskem tegutseda. Al Qaeda vastased operatsioonid Afganistanis on näidanud, et liitlaste eriüksustel on juba praegu kaugeleulatuv haare. Sealjuures tuleb tõdeda, et inimeste, varustuse, toiduvarude ja relvade täpne kohaletoimetamine igasugustes ilmastikutingimustes, nii äärmiselt suurtel kõrgustel kui ka äärmiselt madalates kohtades ning mitmesugustes oludes on määrava tähtsusega, kuid raskesti saavutatav sõjaline võime.

Rasketes tingimustes nagu Afganistanis, kus transpordi infrastruktuur on piiratud, võib määravaks osutuda suutlikkus toimetada eriüksusi täpselt soovitud kohta ja tagada nende varude pidev täiendamine ülitäpse õhustvarustamise abil. Seetõttu teevad liitlased koostööd rea tehnoloogiate ja süsteemide väljatöötamisel, et tagada, et ükski paik, olgu see kui tahes kõrvaline, ei saaks olla redupaigaks terroristidele. Esimene selline katsetamine mitme NATO riigi ja NATO-välise riigi aktiivsel osalusel on kavandatud 2005. aasta kevadeks.

Luure-, kohaluure- ja seireoperatsioonid ning terroristide sihtmärkide tuvastamine

Anonüümsus ning rünnakute korraldamine soovitud ajal ja kohas on terroristide taktikalised eelised. NATO püüab neid eeliseid vähendada või täielikult kõrvaldada. Katsetatakse mitut uut tüüpi sensorit ja avastamissüsteemi ning kaalutakse uue arvutitarkvara, uute arvutimudelite ja analüütiliste vahendite kasutamist. Eesmärk on võimaldada liitlasriikidel terroristi ära tunda, kuidas ta ka ei püüaks ühiskonda sulanduda, saada talle jälile ja astuda samme ohu kõrvaldamiseks.

Lisaks mitmesugustele tehnoloogilistele meetmetele, mille kasutamisvõimalusi hinnatakse, uurivad NATO teadus- ja tehnikaorganisatsioon ning NATO teaduskomitee ühiselt käitumisteaduste olulisi valdkondi, nagu “inimfaktori analüüs”, ja terrorismi psühholoogilisi aspekte. Hiljuti lõppenud sümpoosionil, millel osalesid suitsiiditerrorismi eksperdid kogu maailmast, anti mitu olulist soovitust, mille läbivaatamisega NATO nüüd tegeleb, et neid kiiresti rakendada.

Kaitse miinipildujarünnakute eest

Terroristlikud organisatsioonid on tõestanud, et nad on võimelised nii tsiviil- kui ka sõjalisi sihtmärke rakettide ja miinipildujatega ründama. Seetõttu alustas NATO tõhustatud miinipildujate vastast programmi ning lisas selle 2004. aasta oktoobris oma terrorismivastase võitluse tööprogrammi. Selle eesmärk on varustada NATO seadmetega nagu näiteks lokaatorid ja lasertehnika, mis on vajalikud miinipildujate laskepositsioonide automaatseks tuvastamiseks ning võimaldavad piisavalt kiiresti ja täpselt vastutuld anda. Selliste võimete ja vahendite omandamine annab NATO-le võimaluse oma sõjaväelasi ja teisi potentsiaalseid sihtmärke tõhusalt kaitsta. Selle valdkonna eestvedaja on Holland.

Sellel läbimurdelisel algatusel ja tervel terrorismivastase võitluse tööprogrammil on tähtis koht NATO sõjaväelaste ja tsiviilisikute ning infrastruktuuri kaitsmisel. Terrorismivastases võitluses on järjest olulisem koht NATO relvastusspetsialistidel, kuna me tegeleme liitlasvägede tõhusama relvastamise ja varustamise küsimustega, et lõhkuda ja hävitada terroristide võrgustik ning nurjata kavandatud terrorirünnakud. Programmi ulatuslikkus aitab ühtlasi suurendada rahvusvahelise kogukonna stabiilsust ja julgeolekut ning tugevdada sidemeid NATO-väliste organisatsioonidega nagu Euroopa Liit, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.


Marshall Billingslea on NATO kaitseinvesteeringute osakonna peasekretäri abi ning nii CNADi kui ka NC3 juhatuse esimees.